Milline lauvärv sulle kõige paremini sobib?

Pruunide silmadega naistele sobivad kõik lauvärvid, kuid kontrastiks võiks kasutada õrnu naturaalseid toone, mis annavad näole heledama varjundi ja toovad silmad seetõttu eriti hästi esile - eriti hästi sobib lilla, õrnroosa, roheline, kuldne, vaskjas ja beež.

Roheliste silmade võlu toovad hästi esile roosakad, lillakad ja virsikukarva lauvärvid, vältima peaks aga külmi toone, nagu sinine ja hõbedane, mis jätavad plassi üldmulje; samuti ei tasu dramaatikat lisada mustade värvidega.

Siniste silmade toonivalik on lai, kuid eriti hästi toovad siniste silmade ilu välja tumedad ja soojad toonid, mis loovad kontrasti - seetõttu võib julgelt vaadata pruuni värvipaleti poole.

Eriti hästi sobivad siniste silmadega sügavpruun, oranž, lilla, roosa, hõbedane, kuldne, karamell; vältima peaks siniseid toone, mis jätavad igava ja liiga ühtlase üldmulje.

Väike toitumissoovitus!

Kauni naha ja tervete juuste tagamiseks soovitavad eksperdid tarbida vitamiini- ja rauarohkeid toiduaineid.

Üldtuntud nõuanne naha tervise ja niiskuse säilitamiseks on rohke vee ja rohelise tee joomine. Selleks, et naha toonust veelgi tõsta, tõid dietoloogid välja kolm toitumissoovitust, kirjutab Glamour.

Oranžid viljad

Apelsinid sisaldavad rohkelt C-vitamiini, mis aitab kehal toota kollageeni – nahale elastsust ja tugevust andev komponent, samuti hoiab see juuksekarvu tervena.

Rakkude tootmist ja juuste kasvu soodustavat beeta-karotiini leidub porgandites, magusates kartulites, muskusmelonis, mangos ja teistes oranžides puu- ja juurviljades.

Raud ja proteiinid

Proteiinide vähesus aeglustab juuste juurdekasvu, mille tagajärjeks on õhukesed kiharad. Raua abil kannavad punased verelibled hapnikku ja toitaineid juuksejuurte ja naharakkudeni.

Proteiine moodustavat rauda leidub erinevates ubades, tofus, lahjas veiselihas, kanas, hernestes, läätsedes ja munades.

Kikerherned

Kikerherned sisaldavad tsinki, mille puudujäägi korral pidurdub juuksekasv või hakkavad juuksed välja langema. Samuti võib tsingi vähesus põhjustada punetavat ja ebaühtlast nahka.

Hernesort sisaldab veel B6-vitamiini ja foolhapet. Need soodustavad rakkude tootmist, mis kannavad toitained iga juukse ja karvanääpsuni.

Vajalike mineraalainete kogused päevas!

Kaltsium

10 kuni 13 aastat – 900 milligrammi
14 kuni 17 aastat – 900 milligrammi
18 kuni 20 aastat - 900 milligrammi
21 kuni 30 aastat – 800 milligrammi
31 kuni 60 aastat – 800 milligrammi
Rasedad – 900 milligrammi
Rinnaga toitvad naised – 900 milligrammi

Kus leidub? Piim ja piimasaadused (eriti juust ja kohupiim), herned, aprikoos, viigimari, seesamiseemned, ploomid, datlid, riis, petersell, rosinad, munakollane, lihatooted, kala, spinat, rooskapsas, sojauba, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused.

Fosfor

10 kuni 13 aastat – 700 milligrammi
14 kuni 17 aastat – 700 milligrammi
18 kuni 20 aastat – 700 milligrammi
21 kuni 30 aastat – 600 milligrammi
31 kuni 60 aastat – 600 milligrammi
Rasedad – 700 milligrammi
Rinnaga toitvad naised – 900 milligrammi

Kus leidub? Piim, juust, jogurt, liha, täisteravili, pähklid, kaunviljad.

Kaalium

10 kuni 13 aastat – 2,9 grammi
14 kuni 17 aastat – 3,1 grammi
18 kuni 30 aastat – 3,1 grammi
31 kuni 60 aastat – 3,1 grammi
Rasedad – 3,1 grammi
Rinnaga toitvad naised – 3,1 grammi

Kus leidub? Köögiviljad, kartul, banaan, rosinad, pähklid, tatar.

Magneesium

10 kuni 13 aastat – 280 milligrammi
14 kuni 17 aastat – 280 milligrammi
18 kuni 30 aastat – 280 milligrammi
31 kuni 60 aastat – 280 milligrammi
Rasedad – 400 milligrammi
Rinnaga toitvad naised – 400 milligrammi

Kus leidub? Oad, herned, lehtköögiviljad, pähklid, kaunviljad, punapeet, kartul, kõrvitsaseemned, liha, räim, lõhe, makrell, täisteravili, piim, juust, muna.

Raud

10 kuni 13 aastat – 11 milligrammi
14 kuni 17 aastat – 15 milligrammi
18 kuni 30 aastat – 15 milligrammi
31 kuni 60 aastat – 15/9 milligrammi

Rauavajadus sõltub raua kaost menstruatsiooniga. Postmenopausis naistele on soovitatav päevane rauakogus 9 milligrammi.

Rasedad – 15 milligrammi

Raua tasakaalu saavutamiseks raseduse ajal peaks naisel olema organismi rauavaru enne rasedust vähemalt 500 milligrammi. Raseduse teisel kahel trimestril võib olla olenevalt organismi rauatasemest vajalik raua lisatarbimine.

Rinnaga toitvad naised – 15 milligrammi

Kus leidub? Maks, munad, punane liha, spinat, oad, petersell, rosinad, maasikad, tomatid, küüslauk, seened.

Tsink

10 kuni 13 aastat – 8 milligrammi
14 kuni 17 aastat – 9 milligrammi
18 kuni 30 aastat – 7 milligrammi
31 kuni 60 aastat – 7 milligrammi
Rasedad – 9 milligrammi
Rinnaga toitvad naised – 11 milligrammi

Kus leidub? Liha, maks, munad, piim, jogurt, täisteraviljatooted, pärm, kõrvitsaseemned, tomatid, sibulad, pärm.

Vask

10 kuni 13 aastat – 0,7 milligrammi
14 kuni 17 aastat – 0.9 milligrammi
18 kuni 30 aastat – 0,9 milligrammi
31 kuni 60 aastat – 0,9 milligrammi
Rasedad – 1,0 milligrammi
Rinnaga toitvad naised – 1,3 milligrammi

Kus leidub? Maks, punane liha, kaunviljad, täisteratooted, pähklid.

Jood

10 kuni 13 aastat – 150 mikrogrammi
14 kuni 17 aastat – 150 mikrogrammi
18 kuni 30 aastat – 150 mikrogrammi
31 kuni 60 aastat – 150 mikrogrammi
Rasedad – 175 mikrogrammi
Rinnaga toitvad naised – 200 mikrogrammi

Kus leidub? Jodeeritud sool, mereannid, piim ja piimatooted, pärmi sisaldavad leivad.

Seleen

10 kuni 13 aastat – 40 mikrogrammi
14 kuni 17 aastat – 40 mikrogrammi
18 kuni 30 aastat – 40 mikrogrammi
31 kuni 60 aastat – 40 mikrogrammi
Rasedad – 55 mikrogrammi
Rinnaga toitvad naised – 55 mikrogrammi

Kus leidub? Täisteratooted, muna, kala, liha.

Eriti tähtsad on raseduse ajal raud, kaltsium ja magneesium, taimetoitlastel võib tekkida puudujääke kaltsiumi, raua ja tsingi osas.

Joodi saamisest sõltub väikelaste kasv ja vaimne areng, mistõttu joodivajadus on suurem rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel.

Juuksekasvu kiirendav mask

1 sl jahvatatud tšillipipart
20-30 ml konjakit
1 sl taimeõli
3 sl sidrunimahla
2 sl mett
1 munakollane

Sega hoolikalt kõik koostisained. Kanna mask juustele, mässi juuksed kilesse ja sooja rätikusse ning jäta 30 minutiks. Loputa veega ning kasuta tavalist šampooni. Korda protseduuri kuu aja jooksul kaks korda nädalas.

Levinud müüdid juuksehooldusest

Yahoo! Shine pani kirja levinud müüdid juuksehooldusest ning selle, kuidas asjad tegelikult on.

Müüt: Sage lõikamine paneb juuksed kiiremini kasvama.

Tegelikkus: Juuksed kasvavad umbes pool tolli kuus sõltumata sellest, kas neid lõigatakse või mitte. Juuksed võivad veidi kiiremini kasvada suvel, kuid sellel pole mingit pistmist kääridega vaid hormoonidega. Lõikamisega saad lahti aga lõhenenud juukseotstest, mis parandab soengu välimust.

Müüt: Stress paneb juuksed välja langema.

Tegelikkus: Iga päev langeb välja 50 kuni 120 juuksekarva ning on tõesti võimalik, et kaotad paar juuksekarva rohkem, kui oled «katastroofiliselt» stressis - lahutasid, kaotasid töö või käisid operatsioonil. Teised süüdlased võivad olla rasedus või antibiootikumid. Paari nädala pärast peaksid juuksed tagasi kasvama hakkama.

Müüt: Šampoone vahetades paistavad juuksed tervemad.

Tegelikkus: See võib nii tunduda, kuid eksperdid naeravad selle üle. Juuksed ei suuda vahet teha erinevatel brändidel ega harjuda teatud tootega. Sinu lemmikšampoon töötab täpselt samamoodi kogu aeg, päevast päeva, kuust kuusse. Kui sul on eriti rasvased juuksed või kasutad vaha sisaldavaid juuksetooteid, tasub iga kahe nädala tagant kasutada sügavpuhastavat šampooni, et kõik ainejäägid maha pesta.

Müüt: Kui tõmbad välja ühe halli juuksekarva, kasvab mitu asemele.

Tegelikkus: Kuigi see pole tõsi, on hallide juuksekarvade kitkumine halb harjumus. Võid nii juuksejuuri kahjustada, mille tagajärjel võib tekkida põletik või arm.

Müüt: Jääkülma veega loputamine paneb juuksed läikima.

Tegelikkus: See võib küll sinu hästi üles äratada, kuid külmas vees loputamine ei mõjuta su kiharate läiget üldse.

Müüt: Värvimine kahjustab juukseid tugevalt.

Tegelikkus: Tänapäevased tooted, nii kodused kui salongis kasutatavad, on piisavalt õrnad, et mitte juukseid nõrgemaks teha. Mõned värvid sisaldavad isegi lisaniisutajaid, mis teevad juuksed paremini töödeldavaks. Sellegipoolest ei tule kahjuks, kui pead enne millegi püsiva ette võtmist juuksuriga nõu.

Müüt: Juukseid tuleb harjata 100 korda.

Tegelikkus: Harja tuleks kasutada ainult stiliseerimiseks, sest harjamine tõmbab juuksed karvanääpsudest välja ning nõrgestab üksikuid juuksekarvu.

Müüt: Lõhenenud juukseotsi on võimalik õigete toodetega parandada.

Tegelikkus: Kui otsad on katki, siis nii ongi. Ainus võimalus on need maha lõigata. Lõhenenud otsi on võimalik varjata silikooni või meevaha sisaldavate toodetega.

Müüt: Tõeliselt puhaste juuste saamiseks pead kaks korda pesema ja loputama.

Tegelikkus: Ühest põhjalikust pesemisest aitab küll.

Ilu algab toidust!

Räni: tagab naha, juuste ja küünte tugevuse ja elastsuse ning haavade kiire paranemise. Allikateks täisteratooted, pruun riis, kartul, kurk, punapeet, lutserniidandid, sibul, porru, varsseller, maasikad ja rabarber.

Tsink: terve, puhta ja tugeva naha tagatis. Tsingi defitsiiti peetakse akne ehk vistrike otseseks põhjustajaks.
Allikateks mereannid, kala, veiseliha ja -maks, kana- ja kalkuniliha, piimatooted, muna, nisuidandid, kõrvitsaseemned, pähklid ja mandlid.

Seleen: aeglustab naha vananemist, säilitab kudede elastsust, toetab juuste ja küünte normaalset kasvu ning kaitseb UV-kiirte kahjuliku toime eest.
Parimaks allikaks ookeanikalad, nagu tuunikala ja lõhe, aga ka mereannid ning parapähklite tuumad. Arvesse tulevad ka Eesti seleenirikkast pinnasest seleeni ammutanud toiduained, eeskätt täisteratooted, nisuidandid, aga ka küüslauk ja munad.

Omega-3: kiire ja soodne toime nahale, juustele ja küüntele, andes neile terve välimuse, tugevuse, elastsuse ja kiire kasvu.
Parimaks allikaks linaseemned ning külmadest vetest püütud makrell ja lõhe.

E-vitamiin: väldib naha kuivust, aeglustab selle vananemist ning kiirendab rakkude uuenemist.
Allikateks taimeõlid ja või, pähklid, mandlid, päevalilleseemned, nisuidandid.

C-vitamiin: vajalik naha, juuste ning küünte tugevuse ja elastsuse tagamiseks.
Parimateks allikateks tsitrusviljad, kibuvitsamarjad ja must sõstar, aga ka rohelised lehtköögiviljad, kapsad, kaalikas, tomatid, lillkapsas, suvine ja sügisene kartul, paprika ning enamik marju-puuvilju.

A-vitamiin: antioksüdant, mis tagab silmade, naha ja limaskestade tervise.
Tekib organismis karotinoididest, mida saab maksast, porgandist, spargelkapsast ja rohelistest lehtköögiviljadest.